Opiníaun

Eleisaun PR Ho Mataweén

Hakerek naín : Amito Qonusere Araújo

Opiniaun – Artigu ida neé la reprejentanta Instituisaun neébe haknaár áan ba, maibe nuúdar espresaun pesoal hanesan sidadaun ida neébe sente dinámika polítika rai laran. Artigu nee refleta ba situasaun movimentasaun sidadaun sira nian, toó hetan asidente no insidente.

Kada tinan lima, Timor Leste sempre iha Prezidente Repúblika foun. Prezidente foun neé sei hili direita husi povu sekretu, livre, no ho demokrátiku. Iha tinan 2022, Timor-oan naín 16 mak konkore hodi hadau kadeira númeru ida hanesan Xefe Estado. Durante semana rua nia laran, kandidatu Prezidente Repúblika naín 16 hatoó ona sira nia komprimisu eleitóral, no programa oi-oin atu implementa iha mandatu tinan lima wainhira hetan vitória ka konfiansa husi povu.

Depois-de debate públiku husi kandidatu Prezidente Repúblika, Timor-oan sira hahuú diskute ona kandidatu ida neébe ideal, merese atu sai Xefe Estado, wainhira haree ba kapasidade no inteliktualidade, inklui ninia fígura públiku, influensia mundial no seluk tan. Ita hareé deit mak kandidatu Prezidente Repúblika ninia programa, no entidade sira husu sidadaun hotu atu ezerse votus. Neé orientasaun eleitóral, katak, se mak la vota, sei lakon direitu, tamba tinan lima dala-ida. Situasaun neé basi ona, tamba povu nafatin vítima ba komprimisu eleitóral; povu vítima ba Dezenvolvimentu, vítima estrada, beé moós, edukasaun, saúde no seluk tan.

Ita hotu hareé, iha loron eleisaun, area remotes sai prioridade ba kandidatu Prezidente Repúblika ka Partidu Polítiku ida nian, tamba polítiku sira neé hakbesik áan ba povu hodi apoiu votus. Maibe sira la hatene katak, povo tanis hela; tamba kondisaun moris la hanesan ho situasaun sira neébe kompromete ba. Família balun ho mataweén tamba simu novidades katak, nia oan ka família lakon vída, heta asidentw, hetan insidente iha prosesu movimentasaun husi kapatal Dili ba sira nia suku ka sentru votasaun rejistadu ba eleisaun ninian. Wainhira situasaun neé akontese, la iha líder Partidu ida ka kandidatu ida mak bele konsidera ida neé nuúdar responsáblidade sira nian. Família mak hulan terus no susar, maibe kumpri nafatin sira nia direitu nuúdar sidadaun hodi bele ba sira nia fatin neébe horik ba ho kondisaun udan, loron manas, no situasaun seluk tan.

Loron hira ikus, Partidu Polítiku balun fasilita sidadaun sira ho transporte gratuita, ba suku ka munisípiu neébe sira atu ba vota, maibe la sukat ninia impaktu neébe afeta ba seguransa úmanu. Dala-barak ita hakilar kona-ba direitu sidadaun sira nian, maibe responsábilidade entidades Estado ba nia sidadaun sira la másimu. Situasaun sira neé laos akontese foin, maibe akontese bebeik kada periódu ba eleisaun eu Prezidénsial no Eleisaun Parlamentar. Meius sira neébe Partidu polítika sira uza neé hanesan aproveita deit sidadaun sira nia forsa, maibe la sukat ema nia nesesidade, liu-liu kria kondisaun ba dezenvolvimentu infra-estrutura bázika.

Iha parte seluk, kondisaun seguransa ba movimentasaun la iha kontrolu másimu, tamba movimentu husi kapital ba munisípiu, sempre provoka asidente, rejulta iha kanek ka dala-ruma mate no seluk tan. Tuir loloós Estado iha obrigasaun atu kria kondisaun diak ba sidadaun sira nuneé evita asidente no insidente. Órgaun eleitóral sira tenke fasilita sidadaun sira atu ezerse votus, labele hamosu regras rígor neébe difikulta sidadaun sira nia kapasidade no nesesidade.

Iha movimentasaun sidadaun sira nian ba munisípiu, ita hotu haree katak, família balun tula oan sira ho motor, ho transporte públiku. Ita hareé situasaun neé susar tebes, difisil tebes, maibe obrigasaun sidadania, entaun doók ka besik, udan ka anin, loron manas, sira nunka preokupa, tamba lema sidadaun dehan la vota, lakon direitu. Lia-fuan neé mak halo sidadaun sira esforsu maske dook mos tenke ba, no nunka mais hanoin ninia konsekuensia.

Sidadaun balun ha rai-klaran, iha ponta Leste, no Oeste, sira tanis tamba família ka oan sira balun hetan asidente iha dalan, sira rasik mak tenke hulan terus no susar, sira lakon ema tamba deit direitu de votu. Mais pior liu tan, dezenvolvimentu infra-estrutura bázika husi kapital munisípiu ba sentru votasaun iha nivel suku ka aldeia la permite, kondisaun la diak. Maibe entidade polítiku sira sente katak ida neé normal, tamba apoiu votus mak dalan diak atu hetan oportunidade ukun, hodi haluhan tiha kondisaun moris povu nian.

Rekomendasaun:
1. Husu ba Governu atu fasilita sidadaun sira ba munisípiu ho responsabilidade.
2. La autoriza partidu polítika atu mobiliza sidadaun sira ba vota tamba neé konsidera krime eleitóral no konsidera neé sosa votus.
3. Governu mak kria kondisaun hanesan prepara transporte ba sidadaun sira neébe hela iha area remotes.
4. Husu ba Órgaun eleitóral atu fasilita sidadaun sira vota livre, ho regras neébe fasil iha futuru.

Atu kura sidadaun sira neébe tanis, ho mataweén ba situasaun sira neébe infrenta liu-liu asidente, insidente, iha klima la diak, tamba interese nasional, hkdu haburas demokrásia, tamba neé wainhira hetan ona oportunidade sai líderansa hanesan Xefe Estado, iha obrigasaun tenke kumpri komprimisu eleitóral neébe hatoó ona iha kampanha eleitóral, nuneé povu neé labele sai bebeik vítima. REMATA

Hela fatin:

Puasoru, Aldeia Chai, Suku Lorè Postu Loré Munisípiu Laútem,

númeru kontaktu :

+67077639282, E-mail: amitortl@gmail.com

 

Show More

Related Articles

Back to top button
error: !